Pipraviha vino

See oli pimedus,
läbiv ja vaikust mattev.
Õhk oli paks,
higi ja häbi hais langes riietele.

Kesköine joobumus,
ihadele andumus,
valude tuimestus.

Kõik on võõrad,
hommikuks omad,
küll on ilus,
nooruse vilus.

Varahommikune ähmasus,
pikad koduteed
ainsuses või mitmuses.

See oli pimedus,
otsustus olla
või lasta olla.

Tunniga elati elu,
õhtuga surm,
hommikuga sünd.

Lõunaks peab leidma
unesõõmu, pipraviha
ja maoloputust.

Keskeaks unustan,
vanana meenutan,
surres lunastan.

Ärgates palun andeks ja kordust
Aplaus, kardinad.