Friday, February 19, 2016

Piinade kihk ehk igavese armastuse patroniseeriv itsitus

Mis haamer sa oled,
et taod mu rauda?
Mis veetlev uneallikas?
Mis oaas keset veripunast kõrbe?

Kord oled kaduv trepiaste pimeduses,
kord oled Krishna
oma kombits puudutustega.

Mina olen sinu väljakutse,
sinu valik.
Kui peegelduv on mineviku hämarus
su oleviku ehakumas.
Kui koos tamiili mööda
käsi veristame.

Sina oled noor ja õitsev,
mina vana ja väsinud.
Sa oled päev
ja mina öö.

Kui vaikuses salaja pilku suunad,
siis leia enda süda
minu matistunud hingest,
sest mina olen
sinu armastatud kannatus.

No comments:

Post a Comment