Tuesday, September 24, 2024

Vaikimise viis

vana vaskne tundmus,
üks mõlkis mõlgutus,
kui kare hundijalavesi,
mis tuli…,

ja suure valu ära pesi,


*

kuid meie peatus on uskumine,
et saladusi ei varna rippu…,
ei jätta…,

kui Werther on naiivsusest üle,
siis hing on löödud mätta,


*

tuli talv, piiskav jäitamine,
kui loendamatu unistuste kee,

palvus mis öeldud hommikule,
…, keegi reel ja vaikne hobene,

need on langeva lume laulud,


*

mantel mis kõnelend kallistusi,
suud mis andnud vaikimisi,

aga padur kus luige üksik huik,
see saanud mälestustest varjuks,

kõik vari antud lummale…,
tal puudu süda…,
ta isepäine,


*

keegi kes ei karda hirmu,
see elab tulevikuna,

see laulab vaikimise viit…,
enesele.

No comments:

Post a Comment