mis kannab aega endast välja,
ta rusub läbi taevaliku udu,
su keeldumise vaikne sudu…,
see miski vaka all…,
taas kõmatab kui Jeesus-lapse häll,
vaatab tema poole…,
sina kes sa kaugele ei näe,
sealt katsub miski nähtamatu,
kui vara-pudused on emeraldi tolmu sees,
nad ärganute kontidele seadnud laipa,
kui kodus sina äsad tolmust vaipa,
kui kutsunute valu oleks teisiti,
nad targutavad hooleta,
need kes joovad kohvi kooreta,
ja teevad tõestamise mängu,
sest erinevalt sinust nad…,
ei tea mis tulega saab mängida.
No comments:
Post a Comment