विश्व

Und schlüpft auf glatten Steinen
Und badet sich und schnellt,
Der Große frißt den Kleinen
Wie auf der ganzen Welt.

– "Fischerweise", Shubert, 1826

Ja siin ta nägi...,

selle maailma ilu,

millest rääkinud on..,

ennustused, luule, jutud,

kõrgid hinged, valgus-lapsed,

sõnadeta puudutuses..., ethereal,

kui kauni Maa suur,

hellus, mis kandmas,

loendamatu..., liibuv avarus,

hullude põrgud kõik suletud,

taevased vihmamehed hallides kardinates,

loojuvad silmad nägemas läbi...,

läbi sureva मनुष्य,

त्वमस्य विश्वस्य परं निधानम् 

sina oled selle universumi suur aardla,

ta on näinud su silmi,

su langevaid pisaraid, kui kristallid,

tema on sina,

kui sina oled valla,

vaat, päästku, 

kui numen..., see võrukael,

pilvede aeglane liikumine,

aerudeta paadike, vana mehega,

nagu kuldaja roosiaed,

selle keskel suudlejate kuju,

sõudnud mäslevale, nii mäslevale...,

merele, 

sina oled meri, metsik..., vaba,

ära iialgi taltu, 

see hing, mis laulab priiuse laulu,

kuula, kas kuuled?...,

ta kedagi ei vaja,

tema on iseenda maja,

täis hoomamatust, rikkusi,

valgust...,

sealt seitsmenda taeva riigist...,

lõppu..., 

algust.