üks pilk seal järve kaldal
kus päikse sira kaua kaugelt
tõi kustumatu iha laugelt
et koosneda koos lõputusest
me iga päeva värvi algest
näe siingi saanud mustast valge
ta voolab jõgedena suurde orgu
Walesi rohe kui kullas piisk
kui sammusime hinges liisk
et teineteise nägemisest
liiga kauaks hoidusime
see kes tuleb kuuga südames
päike otsmikul
saab kõik mis kaua kantud
- sinule
No comments:
Post a Comment