Kui vabadus tuleb…

…siis tuleb ta vaikselt,

nagu kerra tõmbunud madu 

end tasaselt sirutades,

nahk nagu helklev vikerkaar,

mõni müütiline peegeldus,

Cassiopeia, Hüdra, Medusa -

kõik tema esi-vennad, õed,

nad küütlesid vahakujude ees,

kes leidnud olid enda näolt vaske,

kullast müntegi, hex,

…, mis kuulsuse tõid munakorvis,

igavesti naasnu esimene kõne:

“Need kes on armastanud,

on armastanud valet,

need kes on valutanud,

on kuulanud valet,

need kes on vihanud,

on olnud valed.”

Ja siis…, mis luksusi on kantud,

see kes olemisi on tunnistanud,

ta ainult salaja on teinud sõrme,

selle ümber sõrmuse,

et Toomemäel siidis nahka…,

näha, vältida, kaitsta,

ta oli tõe kandja mees,

kes andnud lollidele tõde maitsta.