Ampersand

Seal veetlevate võpsikute hämu,

kus nägijaile poogit rõõm,

nagu mustav ühte-sula,

mis kõrgist kasvatanud looma,

mis ingleid kutsund pulmalauda…,

…

sööma.

Seal merevahus kristalne Aphrodite,

ta musti salke ehtiv kuma,

ta ümber Ἀχλύς,

selle vahvust ei möirga lõvi,

vaid sisistab madu,

selle pilku ei haava sõna,

vaid suudleb huul,

seal ma nägin teda,

kaitsetu valgus kui ellu-saamis-hetk,

loor nagu vihmakardin,

naeratus kui rohul…,

lamamine.

Mu vandeid kuulnud kauge müstiline…,

tema sosin kõditanu kõrvu:

ibi, aufer.