ψυχή

roheline see surma värv

see sinu värv

kui kullane kuu paistnu päikseks

see sinu värv

kui kõik mis oli 

sambla sisse jäänd

kui miski tugev tunne

sinu hinge vardjas see

kui varsakabi hommikus

kaste noa otsalt libisemas

udus teispoolne isand

valva ja hoia mind…,

ma olla ingel kroonita

langenule vaikuseks

issand-muidu-nii-paha-tegija

ma muidu ilus lind

lendamas lõuna poole

kill-koll, kill-koll,

su täistundi vassin

igavikku sügavalt

ma silma passin

ta tuli keeras lehte

mu vana oli sügisene tõugu

ta lehmjalt laksutanud lõugu

kord kindralina kristallistunu

ma lunind olen musu

nüüd vaatlen kõike linnulennul

olen päike sirav valge

olen tuleviku alge

sind loonud hinge

ülekanne.