sa sünd, siis karmi tuule maa, udu,
miski veel,
miski veel,
nad prohvetlikku taaka kandnud,
ei sõlme saanud seada,
surma rüü on pikk, aeg on igavene,
igavik on kustunute laul,
laul meie eilsest,
tore kaigu-kalmu laul, kui sõber muistne,
ta salajasi sõrmi kandnud,
sõrmuseid neis sõrmis, kuldseid,
udus jumalusi needa, ei keegi, ei siingi,
usaldust ei reeda,
tal jalas kalossid, sõrmkübar vaegu,
me peaaegu tõsistele tekitamas jalavalu,
ja seda sinu sulane ei talu,
su prohvet, su ilu, su ilm,
kalland kallis isa käsi!
+
pudiste lõugade ööl, mis juhtund siis,
tal lõua vöö on karvund täis,
pea, see niigi punsund armu-ohtu,
nad sisse söötnud võlurohtu,
need naised!
No comments:
Post a Comment