Caiaphas ja Kalapas

Vana naise unistus,               noore ja sileda mehe käes

                

                heikleva tera 

maguskülm oht,                    ja siis vöökoha tõuge,

            

peletislik petuskeem,       et  keegi meie teiste seast

    oskaks üks                    1-le!

Pulmasfääris vihmaussidena siuglevad

    edasi-tagasi,  kole koletiste ball,         näotu sügis,

        mu surmade sünnikuupäev, Behemoth Bellevue,

lapsele tore nimi                            aga inglid       

need inglid

ütlesid mulle...        

                                suurustleva asemel suur.

Caiaphas kenades ürpides, mitte enam noor,

    aga jõuline natuur – vaata vaid Jeesust!

ma uskusin neid vanu naisi, enam ei usu noortki,

    kena devalveerumine                    see eetiline perverssus:

et koos on lõbusam

                 kergem

                jne.

Kalapas, mu mikro-ühik, tore valimatu sõber,

ütle: Kas sinu osakegi liigub?