*
hästi lõhnav õhk
võttis meid vastu
selle suve meelitusena
kodutu tunne
kui oligi saatnud meid
kandis endas nüüd
tõelise vahvuse sünonüümi
Pärnu kihas neist valgetest
valgetest õhkõrnadest kleidikestest
kaunid nii kaunid
need kaunid ja siledad
mannekeen-jalad
auruse pärastlõuna kihav-lõhnastatud ood
hääled vaskrannikul
horisondil paljas nahk
ja käärvõimetud inim-kašelotid
me panime pead alkoholi padja sisse
ja sulandusime massiks
näiva ja tegelikkuse vahe
me tormine tuhatjalgsus
köitis meie suvehaku pidustusi
**
vandeseltslased võtsid mu pudulojusliku olemise
kandsid mind nähtava vahetusega
üle trööstitu igi-igava
ja ma nägin merd
***
mind nähti putsa* jälg rinnal
kohvitops peos kusagil festaril
õgvendatud udusulises
ja pagana
tõesti nii pagana kõrbenud nahaga
Õhtuleht pani üles
haiguslehest oli saanud midagi enamat
ma nüüd teadsin
*_**
aga lullataja magushapu elamise aroom
tehisliku reaalsuse kogukas vorm
paadimees mündita
mitte lehis vaid kuld
aerud kõik sissepoole
vesi vaid humanisti märg
nii märg see unenägu
i:_***
tsush* pärst vaatame
sa ütlesid
kõndisin üksi vaksali poole
Tartust saab Julius Kuperjanovi tänaval
sel üksikul ja mitte üksikul tänaval
äkitselt Pärnu ja promenaadi lubadus
seal kus paralleelselt risti lainete asemel
jooksevad rööpad ja liiprid
tsush* kadus tossuta sajajalgne
Tallinna uttu
ö:Ö
ühel meie öödest
telklas lasti rakette
minu süda oli hernesteks pudenenud
nii klišee
nii pläust
nii puänt
leelotasin varavalges naerda
ei teadnud kas naeran
sexxxi hais
kirbe kummi ja võnnutatud võmba
värisemine saatsid mu üksikuid nuukseid
kuni hommikuni
mis oli juba siin
/7
me vaatame alati tagasi
et minna edasi
kui edasi oleks pidune piiga
trööstitu ja uimas
ei näeks me keegi
kuidas kannad poriseid surmasid
toodavad
No comments:
Post a Comment