ei kehitama õlgu, ega irvitama salalikult,
ei pea kuulama teiste kurbade laulu, naeru,
sina ei pea lööma oma pead,
vaid teadma, mis sinu jaoks on hea.
Kuigi usk ei kanna koeraohtu rebimist,
kont mu suus, ilane ja lausa,
kohut käidud lihuniku ja tema noaga,
aga siingi sina ei pea teadma, mis on hea,
vaid kehitama õlgu ja teadma, mis sa tead.
Närit andekust ja omasoodu vilju, närit, nii närit,
siinpool vilja ja tuuli, nähtamatuid silitajaid,
paberile kantud ja paberilt antud,
närit, nii närit omasoodu.
Usun, et paremad päevad on veel tulekul,
usun, et on juba käes, kunst kunsti pärast,
veidi raha kah, kuulsus auga või autult,
ebareeglipärane korrapäratus, pärani suud
ja see miski minus, nii võikalt väekas,
et keegi ei saa ennast enam matta.
Öeldagu või sitasti, ikka teen minu moodi,
ikka teen hästi,
öeldagu, öeldagu, näed juba,
näed teengi.
No comments:
Post a Comment