oma paganlike vilju, vaid ihade ja mõnude
madalaid vibratsioone, kuid eks ole seksil ja verel
vana maailma hõngu,
seda äratuntavat teadvustamist,
millega sindki kord võluti,
nüüd puudutab sinu puudutus sind ennast,
öösiti kisendab su keha valguse järele,
kellestki teisest, kes teisenenud allika ja valenduse
piiritute haavumiste mõjul
on end petta lasknud,
see vajadus olla koju oodatud,
võibolla isegi mitte vajadus vaid palve,
võibolla isegi mitte palve vaid kutsumus,
olla see, keda keegi teine ei oska oodata,
peale iseenda.
No comments:
Post a Comment