seisva aja ja liikuva inimese vaheline arusaamatus
on loomise algaine, kui seesamune arlekiin
teeb valiku ja andub valikust tingitud võimalikkustele,
ja nad ütlesid, et neid ei eksisteeri,
siiski kontrollist lähtuvate pealiskaelade
ja sadulaloojate üksindus lubab valge sulega
kriipida kollasele pärgamendile alg-vandeid
ja mõnuainete kummastava teadlikkuse
lähenemisel pragmaatilisele kunstnikkule (kes küll sellist teab)
on küll rumalust rohkem kui lootust,
inimese esmane implantaat on ülesande tõekohasus
ja selle sama ülesande pimesi järgimine,
koodi murtakse valguses,
ühel õhtul murdis polaartüdruk poissi
ja ehmatas üheks sumbumise võlu peale,
endal suu avatud õnne lõputuks karjeks,
pealegi pole keegi palunud süsteemivaenulikel
enda vabadusele võltsnimesid anda,
maskid ette või maha,
tore on osakeste ligi olla,
ruumis ja ruumituses,
lumi pidi ka homseks maha tulema,
ei tea kas pakib ka,
kindlasti pakib,
mõtlesin ümber,
tean küll,
kõike tean.
No comments:
Post a Comment