Ta ütles, et see polnud keeruline hais,
sa teadvat kohe, kui oled elus vähemalt kord
midagi nuusutanud, mis oli surnud,
seal oli see lihtsalt tuhat korda võikam,
kui sõid, siis tundsid sa selle maitset,
see oli igalpool – surm.
Pärast rüüsteretki teisele poole eikellegimaad
olevat ta virutanud sakslasele püstoli päraga vastu nägu,
pärast inimlikku haletsust ja lonksu vett talle,
lausus ta "dankeschön das ist gut"
ja suri ära.
Need kellele püksid jalga jäid, olid elus,
teised lennutas mürsk räsitud puude külge rippuma
ilma püksata.
Kui koju olevat jõutud, ei teatud mida ette võtta,
see oli võõras maailm oma võõraste kommete
ja võltsväärtustega, rinne oli end lõplikult sisse söönud,
puhas õhk oli liiga puhas ja vesi oli liiga läbipaistev
ja kusagil polnud ohumärke.
Kunagi hiljem nägime me neid taas, seekord ilma käskudeta
ja kui me surusime nende kätt, olid need sama higised nagu meil.
Jõuludel lubati meile luksuseid, parem söök ja rohkem rahu,
ei teadnud mida selle rahuga ette võtta.
Järgmine päev oli meid poole vähem.
No comments:
Post a Comment