Tukkuv karu

kas armastusest pidigi kasu lõikama
või on see sedasi justkui hullumeelsus
mis idaneb esimesest silmapilgust
kui ta end lahti nööbib ja avaldab selle
kehalise saladuse kui soojas kohas end kerra
oled tõmmanud ja tema kondised sõrmed
läbi su juuste libisevad ja sa tead et teinekord
teeb ta seda kellegi teisega ja teinekord teed
sa ise seda kellegi teise ja kolmanda ja neljanda
ja viienda ja kuuenda ja seitsmendaga jne jne

õues su akna all kuulavad vaikuse olendid
teie ühist hingamist ja nemadki kui mõistaksid
ütleksid et ilus aga valus jah ilus aga valus

hommik magatakse maha nagu alati
sest hommikud on inimestele
aga teie hommik algab lõunast
nagu otsijatele omane nagu leidjatele
ja siis see magus-kirbe värskelt jahvatatud
kohvi aroom mis hõljub koos hingedega
mööda akna- ja uksepiitu ja vesihalli kamina
määrdunud aknaruutu
ja ta astub su magamistoa lävele
seljas sinu lemmik särk ja näol see ilme
mis laseb arvata et kohvi jääb veelgi hilisemaks

ja kui lõpuks kell kisub õhtupoole
siis avate te eelmisest õhtust jäänud viski
ja kurdate jää vähesuse üle
ja kui peas peaks olema kilk aga armastus
on röövinud joobe lähete te lähedal asuvasse
poodi maasikate järele sest nagu ta ütles
keha nõuab oma jah keha nõuab oma

tee peal kohtate te kellegi vana tuttavat
kes soovitab teil botaanikaaeda minna
mäletate siis kui kunagi happes olite
oli seal eriti ilus ütlevad ta silmad
ja kuigi tema suust tuleb paha haisu
on õhtu niivõrd kaunis ja tema soovitus
nii südamlik et miks ka mitte jah miks ka mitte

seal kesksuve aroomide kakofoonias
on paradiisiaia või oaasi meeleolu
ühe skulptuuri juurest teise juurde
ja ta mõtleb et nende naiste poosid
on ürgseksuaalsed ja siis vaatad sa teda
metsiku pilguga ja sulle meenub
kusagilt lause et mehed kardavad
et naised naeravad nende üle
ja naised kardavad et mehed tapavad nad
ja sa vaatad teda nagu mõni teinegi on vaadanud
ja mõtled et siin võib see kõik hoopis teisiti olla
jah hoopis teisiti olla

ja maasikad on tõeliselt maitsvad
jah tõeliselt maitsvad