Ülestõus

Viis tuhat aastat tagasi
olid mõtted keerulisemad
ja inimesed lihtsamad.

Sina olid tollal võilille kübe
kui Rooma tuuled keerutasid sind
üle Kolgata.

Surnumere soolaga maitsestati
sinu mälestust.

Koidupuna oli su taevase koja templiks
kui Hämarik sõi pisarate hallist
kõik rüüstatud meeled.

Aga sina hõljusid keelelt keelele.
Läbi aja.

Tänastel päevadel loeme sind
reklaamtahvlitelt.
Kanname sind üle vaimsuse
avardumiseks.

Kleebime su jõumärke.

Sisimas usume sind
kui oleme hakanud ennast
usaldama.

Armastame kui avad me silmad.
Leiame teineteist kui leiad meid.

Oleme sinu ainsamaks mõtteks.