sõnatud teod käperdasid oma räpaste sõrmedega
minu mälestuste hallollust
sina seisid eemal ja jälgisid tuima rahuga
vanade küünekääridega lõikasin
sind lahti et vaadata kuidas ülemus
sind kokku on monteerinud
seltsimees traat ja teip ning erinevad
hammasrattad mida polnud õlitatud
sinu aegade algusest
võtsin seinalt picasso tuntud ja tundmatu
ja sättisin selle asemele sinu
lõtvunud keha
avasin su silmad sama õrnalt
kui emad kes silitavad
oma vastsündinuid
sinu pilk oli tühi
hingede ööl libises su sisse
üks vaikne vaim
nüüd pöörad sa pead
ja krabistad läbi tumma öö
sa ei salli mind
olen vaikne ja vaikus on lämmatav
sätin käed su kõri ümber
pigistan elu su silmadesse
tantsi mu nukuke
tantsi täna
tantsi ainult minule
No comments:
Post a Comment