hõbekandikud ja kuldnõud,
säravad naeratused -
kallim kui miski muu,
pokaalid täis purpur-burgundiat,
sõrmused kui haldja silmad,
mansetinööbid säramas pimeduses,
akendest paistvad laste näod,
vaasid täis käokingi ja astelpaju oksi,
oranžid pallikesed kuulidena tuules,
ses õrnas suve tuules mis silitab me põsku,
kuidas langeb kuu sametine valgus,
ta vaatab otse su sisse,
me avasime köögi ukse,
praed ja leivakesed, tikud tornidena püsti,
siidised maiustused, sefiir ja kommikesed,
glasuuritud ja hõrgud…, ja siis nagu selgest taevast,
öiste kingituste ere pale, inglid laua kohal,
voogamas silituste ja lehekohina saatel,
nad kuulnud olid kutset,
et siin toimumas on
elu ja selle tähistamine.
No comments:
Post a Comment