sinu sinine lill,
silmad nagu öökullil,
pimeda pakasega kõndisime,
käest kinni, tornid hiilgasid,
need hiilgasid toreda päikese kütusest,
nagu südamed mida kandsime peos,
kui õhtu vajund tekile,
meiegi loovutasime nahad,
naeratused huulte vahelt,
käike piiravad sõrmed,
peatuspaik looduse ja liha lahutus,
nüüd jumalik on tunne,
kui vajume igaviku unne
ja pärast ärkame lastena,
siin, kus koha võtnud valgus,
kus armastuse algus.
No comments:
Post a Comment