ja voolavate jõgede vaikus,
seadmised, kui tuhat-nelja-tuul,
mu vaksalitel igatsuse taks,
nüüd näen, nüüd tõde näen,
ei enam needmist pühitse,
iseenda õnne valaja
ja rõõm - pasandav seaperse,
kui ainult, kui ainult veel leiaks,
kulda sita seemnest,
nad panid poodiumile nime,
seal üksi vahvust pärssiv,
liiv, see liiv on pime,
kui ohvreid pole,
vähemalt on pärgi.
No comments:
Post a Comment