uduse hommiku sammus leiavad nad vahedaid kive,
millega üksindust lõigata,
vahedaid ja siugjaid meeletusi, meelelaade,
mida tõestamata kandsid nad ka haudasid nähtamatutel õlgadel,
neid keelitati kui värske leiva hais kirbutas kandilisis aates,
nõudis ärkamisele omasoodu talitlusi,
vabad mehed ja nende südamed loksusid põhja meristel väljadel,
ilus, nii ilus, kui laeva vöör ja ahter teineteist igavikuliselt piidlesid,
midagi uut tahab tulla sisse,
pingutusi ja ootusi valedes kaisutanud, mitte soojuse ja häädusega,
vaid perutavast sadismist, et vabadusele vastu hakata,
nõuda kontrolli ja seda igavikku, mille vanglates valikuga piineldakse,
ei nõuda nõnda saa, kui oled valmis alistuma
ja nad kõndisid isa ja ema, keele ja maa kõiksusesse,
sest nad olid vabad ja mehed ja neil loksusid südamed vöökotis.
No comments:
Post a Comment