millest keegi osa ei võtnud,
nähtamatu piiri peal, lapsepõlv, täiskasvanu,
see vana taat sillalt rippumas,
orgasmi viimase kopika eest saadanale siunanud,
ja täisväärtusliku südamiku päev enne kohut,
seda mida enam pole tarvis,
kasvatades teadmise üksildast puud,
üksildane ainult pimedale,
lähedalseisja võis vanduda osakeste kaja,
uks ukse seest ja raamidest väljas, laine harjal,
üks tibuke, teine kanake, kolmas kukeke,
hip, hip, hurraa, hommikupoolses toas
kasvati ikka enesest enamaks.
No comments:
Post a Comment