kajakas lendas akna taga, katusekorteri soojuses pidasime
teineteisega tõtt, vaat, teinegi lendas ja sõlmis tuulega leppeid,
paratamatu vabadus taskus sõlme keeratud, et meenutada midagi,
ühes sellises palavuses pidasime lahinguid enda ja teistega,
õiguse vaatlus ja tõde, mida pole kunagi eksisteerinud,
valge kotikese sees muutis silm värvi, enne kui tsaarid armu andsid,
kirjakeses mille sidunud oli roheline tempel,
astus sõna-sümboolika vastavuses looduse ja liha lahutus,
astus julge varjamatusega inim-looma südamesse,
et seal tulepüramiidide tipus Styxi jõe valvurile taalreid kinkida,
Acheroni jõe ja emaneerunud hinge taga laus-kuldse ringi sees
pidas teadvuse ürask oma meelelisuse auks paraadi,
enesegi üllatuseks, ahju servast haarates:
"Ärge vanduge alla elule!"
No comments:
Post a Comment