ränist ja marmorist teeside ja antiteeside füüsilised kujutelmad,
alumiste kolmandate silmade veatuses,
et siis kunsti nimel siseneda teiste reaalsustesse,
nagu sajandeid minussegi,
sisestuse saatel valas viiuli vinge vile meid inimestena üle
oma palava orgasmiga,
talveaia piduses meeleolus pandi käsi peale,
koer jooksis põleva maja eest, liiga nälginud teine, siiski isane,
võibolla ka emane, kes enam mäletab,
sedasi mulle meeldibki, ilma punktita kellegi ajas,
valgeid anemoone täis aias, tapetud sigade seas, kastis defineerimatu olend
end valla päästetuga, sealtmaalt adus ohver oma meelsuse tähtsust
ja ei julenud koopast välja piiluda,
teisel jõulupühal peletas ta kõike mis polnud roheline,
et kindlasti tanu alla saada,
külamees, külamees, enne teisi,
pani hinge alla palvuseks tuleviku
ja lubas päästa neid kes seda väärivad,
kreemine mänd kajas sügavas tumedikus.
No comments:
Post a Comment