Saturday, June 22, 2019

Introspektiiv I

mida sa ütleksid talle
kui näeksid teda veel viimast korda

kas mäletad kui maailm jäi seisma
kui miski sinus jäi seisma
kui sa ulatasid talle potilille
ja ta vaatas sind usaldamatusega

taevas su selja taga oli mattunud öösse
ja vihm kraapis oma pisikeste küünistega
aknaruute

kas mäletad kuidas sa vaatasid tema
õhukest roosat kampsunit ja koolitööde kuhja
tema laual
tema silmis oma peegeldust
kas mäletad

ja kuidas tema huuled värisesid
kui ta vaikselt su nime sosistas

kuidas teie armastus algas ja lõppes
sosinaga

kas mäletad

kuidas su nimi väsis ütlemisest
kuidas su nimest sai midagi kurja kuulutavat
midagi kurba kuulutavat

kas mäletad kui maailm jäi seisma
kui miski sinus jäi seisma
kui teie puudutuste vahele jäi aega
kui teie puudutuste vahele jäi ruumi

kas mäletad mis sõnu sa neelasid
ja kuidas need maitsesid
kui trepil süütasid suitsu värisevate kätega

ja võibolla sa ei teagi
aga sinu selja taha jäi nuttev naine
oma õhukeses roosas kampsunis
ja tema lõpetamata koolitööd

ja ta vaatas su selga kui sa lahkusid
ja hetkeks soovis ta et sa kasvõi korraks
tagasi vaataksid
aga sina olid jonni täis

ja sinu maailm oli jäänud seisma
kui miski sinus oli jäänud seisma

No comments:

Post a Comment