väsimatute sõnad lendlevad ja sina
sitsid siin kui kõik mis on enam
on kaugel all kinni püütud
lahti laskmas ja kohe tuleb tasumise
tund ja minut ja sekund enne
lõppu kaotab oma liikuvuse
mis veel oleks parem kui
rahus oodata aega aga aeg ei tule
ei tule ei tule ja sina jah sina
oled pidevas minemises jah mine
lased lahti kuku üles ülespoole
seal isade kojas kollitab vananaiste
suvi ja leekide tärinas otsib valgus
kohta nägudest vagude vahel
ja vahel ei leiagi pimedust
enne kodusoojust jah soojust
jah soojust kodu veelgi enam kodu
kus asemetel soojad nõgud ja nõos
minu näoga naine ja naisel minu
perenimi ja perenimel minu
isa nägu ja isa näol pisar ja isal
kaduvate igatsus ja igatsus on valmis
edasi liikuma minust mööda
minu ette seisma jah seisma
seisma seisma seisma seisma
No comments:
Post a Comment