Kuidas läks sul see mäng?
Nad on näinud päikeseid,
keegi kelle juured on tugevad,
cosmos, keegi kelle huuled,
laetud osakeste piidlevad pilgud,
asi on vaatajas, Schrödingeri kass,
kuidas liiguvad mõttelised tormid,
nende tühjad silmad, caelum,
aga kukruid sa ei kergita,
pugutatud reaalsuseid, ei uskuda,
ei maksa?…,
nad on tolmuta liikumatud,
iidsed hiiglased…,
oma katakombide ees,
miski mis laulab,
sa kuuled sügavusest,
kuldse koja närbuv tempel,
lind mis must, nokk kinni,
saba lahti?…,
aga tumedamat leiad hingest,
piiritu ja unustamatu, selge,
mitte ainult: selgekõlaline,
kaetud miski samblaga,
kass kes suitsetab piipu,
peksab lapsi…,
ikka on õpetaja,
*
sinu ilude ookean,
kui armusin su mägedesse,
su jõgedesse, järvedesse,
sinu kuuvalgusesse,
paistva taevasilma kuldsusesse,
sinu veatu figuur,
minu kurva küünla valguses,
kui aeglaselt libistasid riietesse,
nüüd mälestusis uut nean ette,
ta punase peaga, lahkem kui sina,
*
ossuaar mis kaunis,
kondid võõrad sees,
vist olid laste omad,
kes surnud tiisikusse,
nende vaimud kurvastavad,
kurvastavad vanemate leinas,
et miks nad meid ei kuule,
miks ei nähta, ei võeta vastu,
aga inime on rumalate sorti,
juhm ja vimma täis,
ei tunne oma lapsigi,
pärast surma,
*
kusagil taigas üks mees,
silmad valged, koopa ees,
kindlasti koopa ees?…,
ta kannab teadjate õlgu,
hütt mis suitseb,
kangete sääskede jumal,
see vaatab tuulena,
vaatab ojakeses, krabi sees,
ussikeses mis libiseb mööda,
kalli liha soonest,
näost mis tolmu joomes,
männiokste kaunist tundest,
isaisade säärejoonest,
lihaste sitkusest, emade
valust,
et kuhu armastus jäi?
*
näe, ta kandub suitsuna,
kandub taeva valda, Elysium,
või Valhalla,
või seitse taevasiiru,
dei otiosi, inactive gods,
tegudeta jumalad,
me oleme.
No comments:
Post a Comment