*
ei pühi lapsed veel
soku hirmu silmist,
*
φθινόπωρον näitab ajatust,
kui armujad esimest korda…,
panevad huuli kokku,
nagu oa kaunad vaagnal,
*
lehti pilduvad tormi lapsed,
puudeks vist nimetati,
õunad kaotamas elu,
hingedel on küünaldega mahti,
*
nad sunnivad surma vaikima,
see vaigistab ka loodut,
kõik maailm on vaikust täis,
*
õhtu visklemise lõpetand,
kurjus on läbi oja käind,
saanud selle kiviks,
nagu päevalõpu ehe,
*
targad pole siis tarmukad,
nad on vajalikud,
selleks puuduvad neil…,
*
lapsed ja pered, la mystique,
kui kusagil karjatab vares,
vaga linnuna piilumine,
kui tuleb uksest sisse,
*
otse südamesse,
külm nagu meeldib,
lahkuse etalon.
No comments:
Post a Comment