Udustel hommikutel ja nõnda alustasid paljud,
kuid mitte need kellele see vajalik oleks olnud.

Mis tore paik ja küsimus: Kas igavest elu jagub?

Lapsepõlve suurim pettumus on vanemate veendumus
elu paratamatuses, kuid selles on veel paar õmbluskohta
ja pidev tööjõu puudus. Mis vigu me parandada ei suuda.

Udustel hommikutel kakskümmend aastat hiljem
ei oska ma teada kõike nimepidi. Kuid näen mis minu
silmade ees ja usun tõeliseks.

Ei ükski kass kastis suuda petta mu kujutelmasid.
Ei ükski.

Ja nõnda veidikene väsinuna hüüda läbi maakoore
ja üle pilvepiiri mu kallis hing kuhu jääb su viimne?

Kuhu jääb su rahu?