kõrval vihma käes nagu väsinud seen.
Öökannikeste uinutav aroom täitis laste meeli, kui
nad veinijumalast isa vaatevälja sattusid.
Mõnel korral lubati ta tuppa ja mõnel korral mitte.
Mõnel korral kostis trepi alt tema uinumise salapärast
heli: haram, haram, haram.
Justkui väldiks ta meelega emakeele laksumist või
kujuneski alkohoolikutel oma üldine unes või ilmsi
keele kasutus.
Astrahani soolapuhuja, või nii vähemalt väideti,
asetas trepile vürtsidest kokku pandud ikebaana
ja lausus mõned sõnad ka kostituseks, et pidavat
joomatõve peletama.
Lisaks otsis ta maja pealt ja hoovist üles kahjumuna,
mille sinna mõni vanade uskude tarbija olla jätnud,
sest hea kui endal hästi läheb aga parem kui
naabril halvasti.
Mis sellest.
Elu läheb edasi ja surm võttis ka tugevama maksaga
kahjupruukija.
Põletamiseks ei jätkunud tukateid ja kadunuke
sängitati laste abiga maja taha, kus tema kääpa kohal
keegi lustriinpintsakus härra kodukootud puskarit
pruukis ja meenutas pereisa soojade sõnadega:
haram, haram, haram.
No comments:
Post a Comment