Juba orfikud pidasid oma riitustel au sees askeesi langemist.
Kui puhastaja Apollon lubas end ilmutada mõne kullatüki
eest. Sära silma ja naer kõrva.
Tänastel päevadel kisub anfilaadi pettuste uksi mõne üksiku
käsi ja lepib kui avastab end ringiga tagasi tulevat.
Kallis koostaja hingemasin. Tule taevas appi, mis massoonlike
mängude püssipäraga on inimkonda löödud või
jätkub kallis kosmiline mäng, mille taju meiesugustel puudub.
Soldat pühib mahorkapakilt mille ta
laiba kõrvalt leidis tolmu ja vaatab surmaingliga tõtt.
Mis imelised värvid teda katavad ja kuhu viib tee.
Tubakasuits kannab aega läbi tähistaeva ja sõnumid
pole veel koju jõudnud.
Aga sina jõudsid titaanide tuhast kasvada minu kõrvale
ja nüüd polegi enam tähtis, kes kellele ja kuidas.
Suure pauguga löödi osakesed just siia minuks ja sinuks
selle suve õhtusse, kus apokrüüfideski juba meie nimesid
kasutati.
Siin sa oled mu kaosest.
Siin sa oled.
No comments:
Post a Comment