Öömähkijad

Öösiti pärast pea maha raiumist meeldib talle kuulata
varvaste liikumise häält linade vahel. See rahulik sahin
vaikuses, kus idaneb uue päeva ootus. Hommikul pandi
äratus varasemaks, et päev jõuaks vastu võtta tulijat,
mitte vastupidi. Jõuaks sättida paika pilved ja jahedad
tuuled. Puhastada tänavad ja sulatada südamed. Paigutada
kõik nupud valmis, et annaks ainult tuld ja söödaks ette.

Pärast kehaprotsesse sööb ta ühe "Üheöösuhte" ja laseb
leiba luusse. Hiljem kuseb ja kasib ta end ja varastab
naeratuse naabrinaise näolt. Pesukuivatusresti kohalt
lendab tundmatu lind ja tõotab tulla. Tõotab tulla üks laul.

Ta jumaldab vaikust ja hääli. Vastamisi ja õrn. Ja naine
kelle huultelt libiseksid tema luuletused. Tema sõnad kui
keed. Pärlid ohakate vahel ja kõik need elud enne seda
punasuist deemonit. Deemon keda armastada. Kui ainult
ühe eluaja. Ta jumaldab vaikust ja hääli enne uut päeva.

Öösiti pärast pea maha raiumist meeldib talle soe keha
ja et sellel soojal kehal oleks tema nimi. Öösiti kui
mõni end unustab. Mõni end leiab. Mõni ehk armastab.