Kaua veel peame me nägema suremas endi kaaslasi
looduse pärleid mis on igaveseks surutud
igaveseks surutud aegade hämusse
hämusse mis tekina soendab ja katab neid
katab neid raevuka hullunud ühiskonna eest
kogu trompetimängu ja pasunate ja pooluimas
tehno muusika kuulajate
rokipeerude klassika vanurite eest.
Üks tervik
üks on egotsentriline
üks on ülbe ja suurte tahtmistega
aga vot kaks see on arvestav
ja parem oleks veel kolm
mis ületab kõiki eelnevaid oma jõu ja suurusega
ületab ja nõuab
ja kui nõuab küllalt siis liitub ka teisi.
Me ei lähe kaasa nendega
pange meid kinni
pange meid hullarisse
pange meid et rehabiliteerida ja muuta samasugusteks
märatsevateks verejanulisteks kodanikeks
kodanikeks kes järgivad
kes liituvad riigi kaitseks
liituvad tapmisteks
liituvad et olla.
Mina lähen eemale ja jälgin
kogu seda kremplit ja nutan viimaseid haletsuspisaraid
ma ei kutsunud kedagi
isegi lähedasi ja olen nüüd ainuke
kes võib vaadata seda tapamaja
kuhu kuuluvad kõik
oma kadeduse ahnuse ja kapitalismi ning muude sotsiaalnormistike
piiblitega.
Kuuluge edasi
tapelge
mina olen edasi oma teel
teel kaunite naistega meelemürkidega
sest meel on see mis nõuab enim
nõuab omi mürke
nõuab oma laksu.
Olgu selleks armumängud
olgu selleks tähelepanu
olgu selleks iga pisemgi putuklik närukael
kelle kaelas tilpnemas rahusümbol.
Meie sümboolika on olemine.
No comments:
Post a Comment