Järelkajana

Ja järelkajana oled kindlasti veetlev
kootud sokkides,kübaraga,
restoranis isutu ning kahtlev
olude sunnil rahvaga.
Kalk oli jäise mere ragin,
su kolju murdumispragin,
keeldumise järelkaja,
oli seda siis vaja.

Ja järelkajana oled igavesti,
kui mitte siin,siis seal.

Ja järelkajana siin suvel suplesid,
päikesepaistega koos sina ja mina
kui rannikut taplesid
oma vesihobu perutamisega.
Musta voodriga laval käis tips ja taps
see meie sundviha laps,
kelle meelitus su hukutas
aina sügavamale kukutas.

Nüüd on uus päev
ja merel kollaste purjedega laev
millel loodan sind kunagi kohata
ja koos vanaduses ohata.

Ja järelkajana jõuame kõik
sinna
kus lõpeb üks lõik
millel tuleb lasta
minna.

Minna,sest mida paremat meil ikka teha on.