säramas justkui ainult sinule,
kuidas maanteel mühisevad veoautod,
metsad kohisemas vaikuses,
tuul kui vana vedur kohe depoosse jõudmas,
filosoofia kõrgustikud siin ja seal -
ainult siin ja ainult seal,
aga sina - mu hing kui ‘kadunu’,
tule ja tormi viisist,
laul mis mõeldud hävitama, Dante oleks uhke,
saanud loovuse esimeseks tasandiks,
nüüd sõlmitakse veidraid sõlmi,
lepingud mis lepeteta, kõle tuisk ja mitu vitsa,
ehitame maja, jah, ehitame maja,
nad ütlesid kui ühest suust,
kadunute kavalkaad, see teine tulemine,
aga sinust saanud taimekene laugel maal,
vihma kallab tasa, tasa, sina ainult õitsemas.
No comments:
Post a Comment