Panoptes (Πανόπτης)

Mida sa näed?…,

kui võlutuina näida,

tume maa helde taeva all,

hale kuu Jumala oksal,

kantud rüütel - neli voorust,

viies kingiks sinu näol,

mida sa näed?…,

mu kallim saladus,

kui ohu tunne, verivärskus,

värske veri piimapakul,

udu sombambuulist…,

kõigest kõike teada,

sa oled minu vari,

valge kõrgus kagu higis,

tuul, tuul, tuul mis alla toonud,

sa ulmaliste riigi taeva-and,

ma kasakate saunas,

sa vintske viha lepalaks,

pliks ja plaks,

kõik olen toonud ülemaks,

mida sa näed?…, 

(ta ütleb neiuhäälselt),

ma kannan Atlast…,

ta kanna Maad, 

ma olen ihu sinu viljast,

vili selle Emast, kes laulab,

tuule, vihma, tule laule…,

maad ta laulab ka,

siis tuleb rehaga,

kui suure risti kannatus,

vangistuja appihüüd,

nüüd armastust neab,

keelatud ja muidumaias,

lapsed põllul: kes aias?…, 

kes aias?…,

mida sa näed?…,

sina kes ülimale Isandaks,

kes nagu tuletooja Prometheus,

enne häda silmamas kullipoegi,

nüüd inime on mannetute sohu,

kohutav kui näotu, 

ideede hale-taltsas pale,

kõik hirmu neelab koltumale,

siis annab lapse, isa, venna,

naise annab ka…,

annab vale ja võõra raha eest,

kuldse vere kuldne kuma,

Fausti needus tulitamas,

mikro-makrokosmosel,

kurva kuju pitsatina.

Mida sa näed?…,

kui võlutuina näida,

tume maa helde taeva all,

hale kuu Jumala oksal,

kantud rüütel - neli voorust,

viies kingiks sinu näol.