mõnele, kui oli ilus,
aga kindel oli see, et kõigile
meeldis kui oli…,
*
siis teadsid, et sai ‘asja ette’,
nagu mitmekümnendate filmitäht,
need kellega sa lapsi ei saanud,
kuigi tegemise rõõmu oli küllaga,
*
kes kõndis kuuvalgel katustel,
kolistas keldri kõrgetel kodadel,
luristas punast veini…,
nagu mõni munk,
ennast täis ja purjus,
kõik saiad ta nahka pani,
justkui armumine
mis kutsumata külas käis,
nagu sina kes ainult kutsudes,
*
oi, kuidas ma sind ei salli,
su säravat naeratust,
vigelevat mao keha,
uhket ilmet,
seda luksuslikku füsiognoomiat,
nina mis hoiab pliiatseid,
silmad mis kõditavad,
mis vaatavad varju taha,
ei salli, ei salli, ei salli,
kui sa tuled siis kui tahad,
enam ei taha tulla,
enam ei kutsuta,
nüüd tulevad teised,
need paremad,
*
kuidas maitsevad nende uued huuled,
kuidas kuulevad nende kõrvad
minu hingamist,
siis peeti kusagil pidu,
lasti saluuti,
psühhedeelne vikerkaar taevas,
sädemed kui surnute hetk,
taevaminemispüha,
*
udu, ma armastan udu,
ta on igavene…,
siin ja sealpool hetke,
kui su riided libisesid seljast,
näe võõraid sõrmi kutsuv nahk,
ma olen võõras,
ärme tuttavaks saagi,
‘ärgem muutugem liiga familiaarseks’,
*
sealt tulevad ema koos tütrega,
gastronoomilised unistused,
kellele ja kuidas?…,
siiski mitte täielik,
ta vaatab taeva,
seal üksik täht,
kui kustuv ühtesaamishetk,
*
ma olen mees nagu muiste,
selge nagu allikavesi,
tõre turm kui astud mu vastu,
kõle surm kui armastada julged,
ma olen…, mees nagu muiste,
kuidas aerutavad tunded võõrastel vetel,
mina ei tea, olen metsiku lääne kaduvik,
kuidas peletavad kõrbes sisalikud sääski,
nõnda söön mina su…,
*
ja me hoidsime teineteist öös,
tõusva päikeseni,
kuni ununev vana,
kes eelmine uus,
*
ära muretse,
minagi olen nii.
No comments:
Post a Comment