Friday, November 12, 2021

Novakovi vimmast

Saledad piigad ripsutasid oma nähtamatuid tiibu,
sipsutasid, nipsutasid, sõrmed ja küüned nendel, 
kõik nii eri palgelised,

tore oli nendega oma aega veeta,
pilguheit paksude meeste elusse võib tõendada,
et kiitsukese poisikluti unistuste ja nende teostuste vahele
jäi alati olemise vaakum,

vastu võtta seda "ennast" kes teisi endaks ehmatab,

nõme, kui Novakovi reglemendist kasvas sellele antav vimm,
reglement ju nii tõeliseks võideldud,
kustumatu vapruse eesrindlik tõestamisobjekt,
vaprus jäänud eilsesse, 
emakesed nutmas seltsi ja nende meeste nimel,
pojadki laulavad hauast,

hauad kõnnivad maskides:

"ah, mis seal ikka,"
"pole ju hullu,"
"Teised kannatavad ju ka,"

kodus selle sama läppumise ohus,
hing välja hingitsetud, 
kraamis Prangli saare elanik kodutust oma ihult
ja vandus, et puudutuse ja hoolimise vahe 
on selle teostaja õiguspärasuses,

selle tahtes ja selles mida see tahe sünnitada lubab,

kuid meil siin, planeet nr 369, 
viienda dimensiooni päikesest mööda,
enne aja sunnitud variaablit,
naituvad võlts-vabaduse ja motoorika orjad
oma isikliku põrguga,

paradiis vaid valiku kaugusel.

No comments:

Post a Comment