See ka mõni lava: ta mühatas täis kugistatud suuga
ja vehkis kätega nagu üks tüse tuuleveski. Küll
Don Quixote maadleks sellisega. Maadleks elugi.
Oma viimase puhta omofoori suutis ta ka ära
määrida räpasel orgial ja uskus hoopis islami
patupuhastusprotsesse. Nendel pidavat rohkem
hinge olema. Ghusl ja valgenahakandjad hõiskavad.
Tema ema juba leidis varvaste vahelt pärast põllul
rügamist 7 sipelgamuna. Hüva õnne tooja.
Ja kiirustas poega teavitama sellisest endest, mis
kindlasti rahu ja rõõmu majja toob. Numbril on
väge ja ilmalik maailm peab oma osa saama.
Usklikud diletandid pidavat need hullemad olema.
Asjaarmastaja luksus on teada poolikult ja kõik
rahutoojad leiavad oma otsa. Ainult ema süda
suudab andestada paradiisimängurile. Mater dolorosa.
21. sajandil enne meie aega kaotati kõik see pinge
ja mõnede arust lapsik religioon ja asendati uutega
sest inimene ei usu iseteadmisesse. Inimesel on
vaja ülevust ja ülemust – keegi kelle kaela ajada.
Üks kuulus isehakanud variser lubas endal näha
enamat ja siis allkirjastas ka tema oma dokumendid:
YHWH
No comments:
Post a Comment