Tähistaeva torgitud teki all
ajavaevas loodus kisab
meeles tema tund
kurjalt kaunis minevik
kirjutriibulise õievaagna peal
esimesed ja värsked
silmad ja suu
üleval kõrval
tähistaeva torgitud teki all
armuvaevas inimese kisa:
kuhu jäi elukevad
suur sulagi
hinge rabatud õhtu
päevgi karjus hommiku taga
üle vaeva viis kodumaa tahumata
siis ja hommegi tervitab
tervitab sind õhtumaa
allakäik
No comments:
Post a Comment