kui metsad oma kuue kulla vastu vahetavad
ja õhk on kui pehme tekk
vanemad inimesed krabavad oma luitunud
sõrmedega rinnakorvi sest süda pidi
seal vist asuma
ja mõned üksikud vaprad seisavad
õllejärjekorras
see külm tasakaalutus ja õrn hägu
sinagi oled siin ja puhastad kassikarvu
oma liivakarva säärtelt
kleebid end minu külge ja suudled
mind oma kummikommi huultega
pärast sugude liitmist pole meil midagi
hingata
kui ainult pärastlõuna täitmata soove
kuid nendestki pole meiesugustele palju
hiljem vaatad sa mind pikalt
ja ma usun su tunnet
seda tunneme koos
päevadest öödeni
aastatest sajandini
No comments:
Post a Comment