vanas ahjus lahvatab viimane leek
ja podiseb üks katel mis vanemgi veel
seal katlas on tilluke ast mu arstim
saab joodud sealt katlast see ast küll varsti
kes poeet nii meeletu küll luuletada võib
et jälle miskit kangemat ta lihtsalt ära jõi
nüüd luule kõlab poeetilise liialdusena
et podiseb ast mis sammuks ei saand
poeedi hommikul on samme tuhandeid
ja tuhandeid purjakil käidud teid
see luule on käinud omasoodu
see luule on otse katlast joodud
No comments:
Post a Comment