Sammud ja kaja koridorides,
vajadused,olemused,naised.
Pidevast pohmakast värisedes,
kaotasin tunded,mis maised.
Kogu mälestuste korrigeerimine,
inimeste suhetepuntrad,
on mind tüüdanud nendega elamine,
muudkui puntrad,puntrad,puntrad.
Isegi loome on kadunud,
tühjus vallutanud sisemuse.
Pole kurbust veel adunud,
vaid parimast parima isekuse.
Mu elukombed,nii solvavad.
Mu naised,meelt halvavad.
Luule ja kirjandus on väljapääs
Pudel mu suul ja suits mu käes
Ma olen väsimatu nautleja,
elumeres supleja.
Ma olen enesevihkaja,
armastuse ihkaja.
No comments:
Post a Comment