Õnnetuna liueldes valgesse merevahtu,
kastmaks oma patust läbi imbunud kere.
Ta oli kaunis neiu,alles lapseohtu,
kui leidis mehe ja sündsuse vere.
Veel kaua kõndis pisarad silmis,
üksi see neiuke pool paljalt.
See oli kui kurvas armastusfilmis,
mida komöödiaks ei muuda naljalt.
Üksinda marutuultes ja altkulmu pilkudes
ei kannatanud enam õrn lapsehing.
Teispoolsuse lohutus koitis talle vilkudes,
Pankrannikul nüüd lebab neiu king.
No comments:
Post a Comment