sinu võrratu valu, kui kristall sinus,
sinu loome keskel,
särav sabatäht, muunduse tulisus
ja õhetavad põsed,
nina nagu …, valge värviga taburet
seisab keset kööki,
nagu vaikne valvur,
auk keskel …, minu keeldumise …,
surematu tühimik,
*
mõni pühapäev ma alustasin vestlust,
pidasin seda sõnnikupühaks,
…, püha sõdur, kelle kaalupomm
…, oli Maati lahkusega kaalu muutnud,
isadus tuli emaduse kõrval,
kasvatades lapsi enestes …, nad kasvasid suureks,
suureks ja tugevaks,
*
vaatlustel olla punkte, kõditatud kõhtu kallerdunud …,
ta küsis: kas armastusel, armastamisel ja armumisel …,
on suur vahe?
ma vastasin: skisofreeniku unelm!
*
hullumeelsusega alustatu saab teadvuse tähe,
nad täiendavad teineteist,
*
tahtmine kinkida pole kinkimisega samma,
sest sina, kes sa usud hingede kauget sügist,
kogud endasse kogu kinkimise …,
aga mina olen siin,
nael sinu tähtede haamri all,
löö või risti,
ma tulen kauni maa esindajana
ja küsin sind,
*
sa pidasid tulevikku üleval, rippus nagu poodu,
kole sall ukse piidal,
…, sõlme sidunud vaimu-hälli käsi,
…, nad kussutasid justkui unne,
ma nägin valguses su nime,
enne kui kohtusime,
päriselt.
