Selle kannatuse saatel kandsid nad elamise tubadest välja

kõik oma vanad ja purunenud, ootel ja nutused,

et siis valmistuda järgmise etapi osaks,

lennutada tuuli läbi ja kanda maailma suurust

kergusega oma õlult, tasane taevas laulis lindudega

kui õhus sünnitas meistrite käe alt vallandunud

kirjeldamatus oma esimese lapse,

tõelise paratamatuse voog, osakeste tantsisklemisest

ja tõdemusest et nende osakeste vahele jääb alati ruumi,

ruumi mida asuda täitma,

soovide ja võimalustega.