Sulg mis sulgenud tindi aegade hämarusse
ainsaks valguseks meenutustes
nemad elasid ja kirjutasid ajastutes
igavese ilu ja valu mälestusse
kus kaduva olengu vetes kiin raiub
läbi hingede mere
igatsuses poeedi ja tema muusade
rahva vabas insestis karjub
üksik mudas veres imiklik kere
terve pööbli sadistlik pere
ja aegade hämaruses on unustuses
selle tumedas hõlmas varjul
tundmatu hõbesulg
see karjub
armastuse lunastusest.
No comments:
Post a Comment