ta sisenenud paradiisi,
emad olid jäänud maha, isad, naised, mehed,
silmadeta lapsed, mitte pimedad,
vaid teadja sugu nimeta, seal öösis,
kaluriputka mere ääres,
meri mis kandnud Zarathustrat,
tal hobuse nägu,
sa oled ülim, mitte inimene,
lase surra kärbse sool,
nende jumalal pole tuld,
unenäod kui hullu mantel,
vaimudega kõnelevad targad,
siin koirohumaal lõppeb kohe kuri
ja sünnib igaviku valgus,
selle avarus on sinu nägu.
No comments:
Post a Comment